Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2011 on Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri toimetised “Acta architecturae naturalis” ning prof emer Koit Alekand kuulutati Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimeseks auliikmeks


Reedel, 13. aprillil, kuulutati Tartus TÜ ajaloo muuseumis välja Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta Tegu 2011, milleks on Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri toimetised “Acta architecturae naturalis. Maastikuarhitektuurseid uurimusi”. Samuti tunnustati Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimest auliiget, prof emer Koit Alekandu teenete eest Eesti maastikuarhitektuuri edendamisel.




Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri toimetiste “Acta architecturae naturalis“ puhul on tegemist esimese eelretsenseeritavaid teadusartikleid koondava väljaandega. Kirjutajateks on mitme Eesti ülikooli kraadiõppurid või juba kraadi kaitsnud inimesed. Maastikuarhitektuuri teemade valdkond on väga lai, millest annavad tunnistust esimesse numbrisse koondatud teemad, mis käsitlevad klassikalist arhitektuuri ja aiakunsti, valglinnastumist, looduskaitsealuste parkide väärtusi, avalikku ruumi kui avatud teost, koha vaimset reostust jpm. Kogumikus on läbilõige viimaste aastate maastikuarhitektuuri valdkonnas kaitstud teadustöödest.

Kogumiku ilmumine on märk maastikuarhitektuuri laiemast haardest. See on tõestus sellest, et lisaks praktilisele poolele tegeletakse ka laiemalt väärtuste käsitlustega. See on märgilise tähendusega tegu - tegemist on esimese maastikuarhitektuuri teadusartiklite kogumikuga Eestis. Kogumiku peatoimetaja ja koostaja on Nele Nutt.


          



Lisaks kuulutati välja kaks äramärgitud tegu, milleks on Emajõe vasakkaldale rajatud kaldapromenaad Tartus Fortuuna tänava ääres, tunnustuse saajad on töö autorid OÜ Lahe Atmosfäär, maastikuarhitektuurse osa projekteerija – Anna-Liisa Unt, Robert Kähr; OÜ Tinter Projekt (peatöövõtja, projekteerija) ning Tartu Linnavalitsus kui tellija. Tegemist on Emajõge väärtustava kaasaegse ning omapärase lahendusega, kus on kasutatud mitmeid erilahendusi. Teiseks äramärgitud teoks valiti prof Juhan Maiste raamat “Kolmas silm. Essee ilusast maastikust”, mis on esimene omataoline maastiku mõtestamist ja mõistmist laialt haarav ja sügavuti minev käsitlus.

Maastikuarhitektuuri aasta teo konkurss kuulutati taas välja, et jätkata silmapaistvate saavutuste tunnustamist Eesti maastikuarhitektuuris. Kandidaatide esitamise õigus oli kõigil ning kandidaate võis esitada maastikuarhitektuurialase tegevuse erinevatest valdkondadest (sh sündmused, publikatsioonid, objektid jne). Teo toimumise, sh objekti valmimise aeg pidi jääma aastasse 2011. Aasta tegu valiti Eesti Maastikuarhitektide Liidu üldkogu poolt üheksa esitatud kandidaadi seast, kusjuures erialaliit enda poolt korraldatud tegusid valimisel arvesse ei võtnud.

Eesti Maastikuarhitektide Liit tunnustas samuti oma esimest auliiget, prof emer Koit Alekandu teenete eest Eesti maastikuarhitektuuri edendamisel - Eesti maastikuarhitektuuriõppele ning seega ka maastikuarhitektuurile kui iseseisvale professioonile Eestis aluse panemise eest (taasiseseisvumisjärgsel perioodil). Koit Alekandu saab pidada Eestis praegu aktiivselt tegutsevate maastikuarhitektide põlvkonnale üheks peamiseks alusepanijaks.


Ta on tehnika kandidaat aastast 1966, professor aastast 1994, alates 1997. a on ta Eesti Maaülikooli emeriitprofessor. Ta on olnud pikka aega maaparanduse ja hüdrotehnikainseneride õpetaja, teadlane ja organisaator. Tema teeneks on maastikuarhitektuuri eriala avamine toonases Eesti Põllumajandusülikoolis, kui üliõpilaste vastuvõtmine maastikuarhitektuuri erialale algas 1995. aastal.

Aasta teo konkursi tulemuste väljakuulutamine ning auliikme tunnustamine leidis aset aprillis, sest aprill on rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu, mida Eestis tähistatakse juba viiendat korda. Tunnustusüritus on maastikuarhitektuuri kuu tähtsündmuseks Eestis.
 

Üritust toetas Eesti Kultuurkapital
Fotod: Mari-Liis Heinsaar

Info:
Sirle Salmistu
Eesti Maastikuarhitektide Liit
juhatus[at]maastikuarhitekt.ee
tel 517 441