Organisatsioonist

Eesti
Maastikuarhitektide Liidu põhikiri

I ÜLDSÄTTED

1. Eesti Maastikuarhitektide Liit (edaspidi Liit), lühendina EMAL, on maastikuarhitektide
ja maastikuarhitektuuriteadlaste vabatahtlik, sõltumatu ja demokraatlik loominguline
vabaühendus, mis tegutseb liikmete omavalitsuse alusel kodanikuühiskonna ja avaliku
ruumi loome ja arendamise ning seda reguleeriva seadusandluse väljatöötamisega.

2. Liit on asutatud 24. märtsil 2003. a.

3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik oma pangakonto, pitsati ja sümboolikaga.

4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhikirjast,
üldkoosoleku otsustest ja vabaühenduste tegevuse eetilistest põhimõtetest.

5. Liidu ingliskeelne nimi on Estonian Landscape Architects Union, lühendina ELAU.

6. Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn.

7. Liit on asutatud tähtajatult.

8. Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

9. Oma kohustuste eest vastutab Liit kogu oma varaga. Liidu liikmed ei vastuta Liidu
kohustuste eest oma varaga.

10. Liidu eesmärk ja tegevusalad on:

10.1. esindada ja edendada maastikuarhitektuuri eriala Eestis;

10.2. kaitsta oma liikmete loomingulisi, kutseõiguslikke ja majanduslikke huvisid;

10.3. teha koostööd teiste organisatsioonidega;

10.4. korraldada erialaseid konkursse;

10.5. arendada maastikuarhitektuurialast koolitust ning toetada liikmete
enesetäiendamist;

10.6. osaleda maastikuarhitektuuri kutseala korraldamisel Eestis;

10.7. teha ettepanekuid maastikuarhitektuurse pärandi kaitse alla võtmiseks,
kaitse korraldamiseks ja dokumentaalse materjali säilitamiseks;

10.8. vahendada informatsiooni liidu liikmetele ja anda välja trükiseid;

10.9. jagada tunnustust silmapaistvatele saavutustele maastikuarhitektuuri
valdkonnas, anda välja stipendiume.

II LIIDU LIIKMED

11. Liidu liikmeskond koosneb tegevliikmetest, toetajaliikmetest ja auliikmetest.

12. Liidu tegevliikmeks saamist võib taotleda kolm pluss kahe (3+2) aastase õppekava
(magistrikraadiga) või nelja (4) aastase õppekava (bakalaureuse kraadiga)
maastikuarhitektuurialase või erandina ka maastikuarhitektuuri erialaga seonduva
akadeemilise hariduse omandanud isik, kes on vähemalt kaks (2) aastat pärast nimetatud
kraadi saamist maastikuarhitektuuri erialal tegutsenud ja kes tunnistab liidu põhikirja.

13. Liidu toetajaliikmeks saamist võib taotleda kolm pluss kahe (3+2) aastase õppekava
(magistrikraadiga) või nelja (4) aastase õppekava (bakalaureuse kraadiga)
maastikuarhitektuurialase või erandina ka maastikuarhitektuuri erialaga seonduva
akadeemilise hariduse omandanud isik, kes tunnistab liidu põhikirja.

14. Liidu auliikmeks võib olla valitud igaüks, kellel on erilisi teeneid Eesti
maastikuarhitektuuri edendamisel. Liidu auliikmeid valib Liidu üldkoosolek salajasel
hääletamisel juhatuse ettepanekul, valimiseks on vajalik on vähemalt 2/3 üldkoosoleku
liikmete poolthäältest.

15. Liidu tegev- või toetajaliikmeks taotlejal on vajalik esitada Liidu juhatusele kirjalik
avaldus, ülevaade oma erialastest tegevusest ja kolme Liidu tegevliikme soovitus. Uue
tegev- või toetajaliikme vastuvõtmine otsustatakse juhatuse poolt salajase hääletuse teel
lihthäälteenamusega.

16. Liidu tegevliikmel on õigus valida ja olla valitud Liidu juhatusse ja teistesse
valitavatesse ametitesse, anda soovitusi uute liikmete vastuvõtmiseks, võtta osa kõigist
Liidu korraldatud üritustest, kasutada sihipäraselt Liidu käsutuses olevat ainelist ja
olmelist vara, saada tasuta Liidu poolt levitatavat informatsiooni. Liidu tegevliikmel on
õigus juhatuse volitusel esindada Liitu nii kodu- kui välismaal.

17. Liidu toetajaliikmel on õigus võtta osa kõigist Liidu korraldatud üritustest, kasutada
sihipäraselt Liidu käsutuses olevat ainelist ja olmelist vara, saada tasuta Liidu poolt
levitatavat informatsiooni. Liidu toetajaliikmel on õigus juhatuse volitusel esindada Liitu
nii kodu- kui välismaal.

18. Toetajaliikmest tegevliikmeks saamiseks on vajalik esitada liidu juhatusele kirjalik
avaldus ning ülevaade oma erialasest tegevusest kahe viimase aasta jooksul.

19. Liidu auliikmel on õigus võtta osa kõigist Liidu korraldatud üritustest, kasutada
sihipäraselt Liidu käsutuses olevat ainelist ja olmelist vara, saada tasuta Liidu poolt
levitatavat informatsiooni. Liidu auliikmel on õigus juhatuse volitusel esindada Liitu nii
kodu- kui välismaal.

20. Liidu tegev- ja toetajaliikmel on kohustus tasuda liikmemaksu. Sõltumata liikmeks
astumise ajast tuleb liikmemaks tasuda jooksva majandusaasta eest.

21. Liikmel on mõjuval põhjusel võimalus kirjaliku avalduse esitamisel Liidu juhatusele
taotleda liikmemaksu maksmise peatamist, nn liikmelisuse peatamist, kuid siis peatuvad
ka kõik liikme õigused, sh hääleõigus. Liikme õigused taastuvad peale jooksva
majandusaasta liikmemaksu maksmist ning juhul, kui ei ole peatamisele eelnevaid
liikmemaksu võlgu.

22. Liidu tegev- ja toetajaliikme õigused on nendel, kes on tasunud liikmemaksu
jooksvale aastale eelneva aastani.

23. Liidu tegev- ja toetajaliige on kohustatud:

23.1. võtma osa Liidu tegevusest;

23.2. võtma osa üldkoosolekust;

23.3. järgima põhikirja;

23.4. täitma Liidu organite otsuseid;

23.5. tasuma sisseastumis- ja liikmemaksu;

23.6. teatama Liidu juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kontakt- ja
isikuandmed ning nende muutumisest ühe (1) kuu jooksul.

24. Liidu liikmel on õigus vabalt lahkuda Liidust kirjaliku avalduse esitamisel juhatusele.
Liikmestaatus lõpeb juhatuse otsuse alusel.

25. Liidu liige võidakse juhatuse otsusega Liidust välja arvata, kui ta ei täida talle
põhikirjaga pandud kohustusi või kahjustab oluliselt Liidu mainet.

26. Ettepaneku Liidust väljaarvamiseks teeb vähemalt 1/3 juhatuse liikmetest. Küsimuse
otsustab juhatus salajase hääletamise teel. Väljaarvamiseks on vajalik vähemalt ¾
juhatuse liikmete poolthäältest. Väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest tuleb Liidust
välja arvatud liikmele kirjalikult teatada kahe nädala jooksul.

27. Liidust välja arvatud liikmel jääb ühe kuu jooksul edasikaebamise õigus
üldkoosolekule.

28. Liikmeksoleku lõppemisega lõppevad isiku Liidu liikmelisusest tulenevad
põhikirjalised õigused ja kohustused.

III ÜLDKOOSOLEK

29. Liidu kõrgeim juhtorgan on liikmete üldkoosolek, mille vähemalt üks (1) kord aastas
kutsub kokku juhatus. Juhatus saadab vähemal kaks (2) nädalat varem liidu liikmetele
teate elektronposti või tavaposti teel üldkoosoleku toimumise aja ja planeeritava
päevakorra kohta.

30. Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku Liidu juhatus revisjonikomisjoni või
vähemalt 1/10 Liidu liikmete kirjalikul nõudmisel (põhjust ära näidates). Kui juhatus ei
kutsu üldkoosolekut eelnimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise
kokku kutsuda samas korras kui juhatus.

31. Liidu üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud 1/3
Liidu liikmetest. Vajaliku kvoorumi puudumisel määratakse kohe uue istungi aeg lähema
kolme nädala jooksul, nimetatud üldkoosolek on otsustusvõimeline vaatamata
kohaletulnud liikmete arvule.

32. Üldkoosolek on pädev:

32.1. muutma Liidu põhikirja;

32.2. kinnitama ja muutma kodukorda ja eetikakoodeksit;

32.3. otsustama Liidu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise küsimuse;

32.4. valima juhatuse, eestseisuse, revisjonikomisjoni ja aukohtu;

32.5. kinnitama juhatuse ja revisjonikomisjoni poolt esitatava aruande;

32.6. algatama valitud isikute ümbervalimisi;

32.7. määrama sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse;

32.8. otsustama teisi Liidu tegevusse puutuvaid olulisi küsimusi.

33. Üldkoosolek võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva
põhikirja punktides 32.1; 32.3. sätestatud küsimustes, kus otsuse vastuvõtmiseks on
vajalik 2/3 üldkoosoleku poolthäältest. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid
küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida
ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid juhul,
kui selle poolt hääletab 2/3 üldkoosolekul osalejatest.

IV JUHATUS

34. Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tegevust juhatus. Juhatuses on vähemalt
neli (4) liiget, kuid mitte rohkem kui üheksa (9) liiget.

35. Juhatus valitakse kaheks aastaks. Juhatuse esimesel koosolekul valib juhatus enese
seast juhatuse esimehe.

36. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli (4) korda
aastas.

37. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, häälte võrdse jaotumise
korral otsustab juhatuse esimehe hääl. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui on kohal
rohkem kui pooled juhatuse liikmed.

38. Juhatus on pädev esindama Liitu kõigis seadusest tulenevates õigustoimingutes.
Juhatuse pädevusse kuulub:

38.1. Liidu üldkoosoleku otsuste täideviimine ja Liidu tegevuse juhtimine
üldkoosolekute vahelisel ajal;

38.2. majandustegevuse aastaaruande koostamine ning revisjonikomisjonile ja
üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

38.3. juhatuse pädevusse kuuluvad kõik muud küsimused, välja arvatud need,
mis kuuluvad põhikirja või seaduse alusel üldkoosoleku pädevusse.

39. Juhatuse võib tagasi kutsuda üldkoosolek, kui tema kohustused Liidu ees on olulisel
määral täitmata või on ilmnenud tema võimetus või soovimatus Liitu juhtida.

V LIIDU TEGEVUS LOOVISIKUTE JA LOOMELIITUDE SEADUSE RAKENDAMISEL

40. Loovisikute ja loomeliitude seaduse § 6 lõike 1 punktides 4-7 nimetatud korrad
kinnitatakse juhatuse otsusega.

VI EESTSEISUS

41. Eestseisusel on kõikides EMALi juhtimise küsimustes nõuandev roll.

42. Eestseisuses on vähemalt kaheksa (8) liiget.

43. Eestseisuse liikmed valitakse kaheks aastaks;.

44. Eestseisuse istungid toimivad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord
kvartalis.

45. Eestseisuse liige, kes mõjuval põhjusel ei saa eestseisuse istungil osaleda, võib
volitada teist eestseisuse liiget ennast esindama. Volitus peab olema vormistatud
kirjalikult.

VII REVISJONIKOMISJON

46. Liidu kolmeliikmeline revisjonikomisjon valitakse kaheks aastaks Liidu
üldkoosoleku poolt. Revisjonikomisjon kontrollib üks kord aastas Liidu
finantsmajanduslikku tegevust ning kannab sellest ette üldkoosolekule.

47. Juhatuse liikmed peavad võimaldama revisjoni läbi viijatel tutvumist kõigi revisjoni
läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet.

VIII AUKOHUS

48. Liidu kolmeliikmeline aukohus valitakse kaheks (2) aastaks Liidu üldkoosoleku poolt.
Aukohus lahendab Liidu liikmete vahelisi vaidlusi ja jälgib kutse-eetikast kinnipidamist
ning annab oma tegevusest aru üldkoosolekul.

49. Aukohus tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte hiljem, kui üks (1) kuu peale
lahendamist vajava asjaolu ilmsiks tulekut.

50. Liidu aukohtu tegevust reglementeeritakse üldkoosoleku poolt kinnitatavate
aktidega.

VIII LIIDU VARA

51. Liidu vara tekib:

51.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

51.2. juriidiliste ja füüsiliste isikute varalistest annetustest, eraldistest ja päranditest;

51.3. Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;

51.4. muust tulust.

52. Liidu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Liidu põhikirjaliste
eesmärkide saavutamiseks ja mille omamine ei ole vastuolus seadusega.

IX LÕPETAMINE, LIKVIDEERIMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE

53. Liidu ühinemine, jagunemine või tegevuse lõpetamine toimub
mittetulundusühingute seaduses sätestatud alusel ja korras. Liidu ühinemise,
jagunemise või tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek. Otsuse vastuvõtmiseks on
vajalik 2/3 Liidu liikmete poolthäältest.

54. Liidu tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valib üldkoosolek
likvideerimiskomisjoni ja määrab üldkoosoleku toimumise aja.

55. Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosolekul likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakti
kinnitamisega. Liidu varade saatuse otsustab üldkoosolek.

56. Liidu lõpetamise korral antakse pärast kõigi kohustuste täitmist allesjäänud vara
tulumaksusoodustustega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud
sarnaste eesmärkidega ühingule või organisatsioonile.

Põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 19. aprill 2018.