Uudised ja artiklid

Maris Sander: Liiklusmärkide aeg on möödas

Postitas: Sirle | Kuupäev: 30/10/2007

Allikas: Eesti Ekspress

Kui vähendada tavalisi ristmikke, valgusfoore ja liiklusmärke, kas siis liiklusõnnetused vähenevad? Maris Sander käis Hollandi linnas Drachtenis ja leidis anarhia asemel sujuva liikluse.

 

Drachteni linnas elab 45 000 inimest. Kesklinna suurimat ringteed läbib iga päev umbes 22 000 sõiduautot. Liiklusinsener Hans Monderman astub pisut enne sedasama ringristmikku autoteele. Paremalt poolt lähenevad sellele kolm autot. "Kui me tahaksime siin teed ületada, siis me teeksime selles situatsioonis vea. Me võime surma saada. Mida see autojuht teeb? Kas ta peatub?" "Paistab aeglustavat... ei aeglusta!" vastan. Seisame Mondermaniga keset sõiduteed ja vaatame, kuidas autod peatumata mööduvad. "Ta sõidab sama kiirusega, sest selles olukorras on ta dominantne. Nii, ja nüüd vaatame, mis juhtub, kui me teeme sama asja sealpool."

 

Kõnnime sada meetrit väljaku poole, mille keskel ristmikul on valgusfoor asendatud ringteega. Mingeid liiklusmärke seal pole ning esmapilgul ei saa aru, kellel on eesõigus. Ja kõnniteel ning jalgrattateel pole mingit vahet."Siin tuleb välja erinevus Shared Space’i (nn ühisruumi) disaini ja tavalise inseneritöö vahel. Kui enne nägime olukorda, kus autojuhid leidsid, et me ei kuulu nende maailma, siis siin see algab. Nüüd võime minna sõiduteele. Vaatame, mis saama hakkab."

 

Kollase jopega Monderman astub ringteele ja seisab lähenevale autole ette. "Nüüd auto peatub, kas näed? Nad võivad mõelda, et ma olen peast segane, aga midagi ei juhtu. See käitumine on nii palju erinev sellest, mis juhtus seal eespool. Aga kuidas?" Veel kaks autot sõidavad aeglaselt ringteele ning mööduvad ettevaatlikult Monder­manist. "See on väga lihtne – kontekst on linnaväljak. Kui sa satud autoga siia ringile, siis vaatad, mis kurat siin toimub! Märke ju pole. Ja tekib silmside teiste inimestega. See tõstab teadlikkust, et kõik liiklejad on osa sellest skeemist." 

 

Professor seisab paar minutit keset autoteed ja jälgib liiklust. Autojuhid vaatavad hoolega Mondermani käitumist, kuid ei anna kordagi signaali. Jagatud ruumi põhimõte liikluse korraldamisel tähendab, et liiklejad arvestavad kõikide liikluses osalejatega – kuna märke pole, ollakse hulga ettevaatlikumad.

 

Liiklusõnnetusi peaaegu pole


Kui Mondermani lahendus paneb suurema vastutuse liiklejale, kes peab arvestama suuremate ohtudega, siis paradoksaalsel kombel muudab see teed hoopis turvalisemaks. Drachteni linnas hakati liiklusmärke ära korjama juba kümme aastat tagasi. Õnnetuste arv pärast jagatud ruumi põhimõttel liiklusskeemide ehitamist linna on oluliselt vähenenud. Näiteks selsamal ringristmikul ja sinna suunduvatel teedel sai peaaegu igal aastal mitu inimest vigastada, rääkimata kümnetest mõlkimistest. Pärast rekonstrueerimist neli aastat tagasi on viga saanud vaid üks inimene, mõlkimisi on selle aja jooksul olnud kõigest neli.

 

Professor tõdeb, et õnnetusi muidugi juhtub. "Aga ma ei kujuta ette, et siin võiks juhtuda mingi tõsine liiklusõnnetus. Siin on liiklus ju aeglane." Linna läbisõiduteedel võib liigelda viiekümnega, elurajoonides ja kesklinnas sõidetakse nüüd kiirusega kolmkümmend-nelikümmend kilomeetrit tunnis. Kiirust piiravaid märke linnas ei ole.
 
Ummikud kadusid pärast valgusfoore


Mondermani liiklussüsteemidisain sel teatriesisel väljakul nägi 2003. aastal ette valgusfooride ja liiklusmärkide eemaldamise ning sinna viivate kaherealiste teede asendamise üherealistega. Tulemus: kui varem olid seal ummikud igapäevane nähtus, siis nüüd on need kadunud. "Näete, nüüd pole siin üldse peatumist, see on väga orgaaniline, sujuv liikluse kulgemine. Aeglasem läheb kiiremini."

 

Ringristmikust mõnesaja meetri kaugusel on bussijaam ning siit sõidab iga päev läbi sadu busse. Ehkki varem oli neil eesõigus ristmikku ületada, kulus neil selleks siis üks minut, nüüd – null minutit. Ka linnavalitsuse kommunikatsiooniosakonna spetsialist Henry Frieswijk on uue süsteemi tulemustega äärmiselt rahul ja selle üle uhke. "Me tahame, et meie kesklinn oleks kergesti ligipääsetav. Ummikud olid suur probleem. Aga nüüd, kui lähed läbi linnakeskuse ühest otsast teise, siis selleks kulub ainult 10–15 minutit."

 

Enne Mondermani liiklusreforme oli kogu linnas ligi 20 komplekti valgusfoore, tänaseks on neist alles jäänud vaid üksikud ja ka need kaovad Frieswijki sõnul lähitulevikus. Fooride asemele tulevad ringteed. Linna töö liiklusmärkide kaotamise osas veel kestab. Näiteks on üsna palju tarvis eemaldada parkimist keelavaid märke – mitmes kohas peaks mitteparkimine linnaisade arvates olema enesestmõistetav.

 

Linn on nagu maja elutoa ja magamistoaga


Üks alles jäänud valgusfooridest on linna sissesõidul, kus linna autoga sisenejad sõidavad läbi jalakäijate silla alt. "Ühisruumi põhimõte võib tähendada ka seda, et jalgratturid ja jalakäijad eraldatakse autodest. (Linnas on muide ka ristmik, kus liiklevad kõik võrdselt parema käe reegli järgi – jalakäijad, jalgratturid ja autod). Aga seal näiteks ei ole mõttekas segada omavahel kiiret ja aeglast liiklust. Linna sisenedes need jällegi ühinevad," seletab Frieswijk.

 

Professor Monderman selgitab silla ideed nii, et linna sisenedes peaksid autojuhid pea kohal liiklevate jalakäijate ja jalgratturite nägemisel teadvustama, et nad on sattunud linna. "Sa sisened nüüd inimeste maailma. Kui tuled anonüümsest kiirteede süsteemist linna, siis peab inimeste peades toimuma transformatsioon. See peaks muutma suhtumist kaasinimestesse. Me oleksime võinud ehitada ka väikese tunneli tee alt läbi – nii oleks odavam –, aga see süsteem töötab ju paremini. See on ruumidisain, mis räägib linnas toimuvast. Kui linnas liigutakse aeglaselt, siis võibolla just selle silla tõttu."

 

Mondermani põhimõte on, et kui tahta, et inimesed käituksid külas olles nagu külas, siis tuleb ehitada küla, mitte disko. "Ja meie liiklusinseneridena ehitame palju diskosid. See ongi nii lihtne! Tuleb lihtsalt teada, mis on näiteks küla – see on kirik, talud, kool. Küsimus on, kuidas ma saaksin selle teed projekteerides nähtavale tuua, millist lugu see tee peab rääkima. Kuidas inimesed tunneksid ennast selle külaga seotuna? See on materjali valiku, arhitektuuri ja teede projekteerimise küsimus. Kõik need elemendid saavad aidata, et küla elaks."

 

Monderman toob võrdluse arhitektidega – kui nemad disainivad maja, siis nad teavad, et igal toal on oma funktsioon – elutoal, vannitoal, magamistoal. Linnaruumis peab samuti arvestama, et linnaosadel on eri funktsioonid, identiteet. "Aga liiklusinsenerid on teinud süsteeme autodele ja need muutusid dominantseks."

 

Mänguväljak keset teed


Üks põnevamaid ühisruumi näiteid on Drachteni uues elurajoonis, kus on mänguväljak ehitatud keset teed. See on otse kanali kõrval ning autod peavad tõepoolest tegema ringi ümber mänguväljaku liivakasti, kiikede ja turnimispostide. Kuna tegemist on vaikse kohaga, ei näi ka siin olevat midagi ohtlikku.

 

Linnaruumi identiteeti silmas pidades lasi Monderman ka teatrimaja ette ehitada purskkaevud, istutada puud, teha pingid ning laiad ülekäigurajad, mille kujunduses on mõeldud puuetega inimeste vajadustele. Sõites tekkis tänu nendele elementidele tunne, et tegemist on linnaväljakuga. "Purskkaevud muudavad selle koha mõjuvamaks." Ja seda kõike sai teha endiste laiade teede arvel.

 

Muidugi pole sellise suurejoonelise ringristmiku ehitamine odav lõbu. Linnavalitsuse spetsialisti Frieswijki sõnul läks see neile maksma 1,4 miljonit eurot. "Aga kui sul on valgusfoorid igal pool linnas, peab ka nende eest hoolitsema, see maksab samuti raha. Ning avaliku ruumi parandamine maksabki rohkem kui niisama valgusfoori lisamine."

 

Professor Monderman ütleb, et Hollandis ja juba kogu maailmas inspiratsiooni andnud eksperiment töötab siis, kui saadakse aru, et linnaruumi ei saa ehitada ümber autode. "Linnaruum on ühiskonna süda. Kui selles avalikus ruumis on dominant autod, siis see tähendab tegelikult avaliku ruumi äravõtmist. Kui aga kõik liiklejad on osa sellest, alles siis saab näha käitumise muutust. Inimesed hakkavad nägema, et nad pole maailmas üksinda. Isegi mitte oma autos istudes."

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!