Uudised ja artiklid

Pärandkultuurmaastik kui ehituse keeld?

Postitas: Sirle | Kuupäev: 04/08/2009

Ants Manglus

 

Otepää looduspargi territooriumil on palju räägitud pärandkultuurmaastikust ja selle säilitamise vajadusest. Looduskeskkond ei saa iseenesest olla pärandkultuur, sest inimene ei ole loodust oma tegevusega loonud.

Mis asi see kirgi ülesküttev pärandkultuurmaastik ikkagi on? Kes selle määrab ja mille jaoks? Need on küsimused, millele peavad vastuse andma  valdade üldplaneeringud. Sest üldplaneering on dokument, milles lepitakse kokku, millist maastiku kaitstakse.

Maastik ja pärandkultuurmaastik on konkreetse küla kõigi omanike kokkulepe. Pärandkultuurmaastik on meie kõigi ühine avalik ruum, milles on oluline osa inimese ehitatud keskkonnal. Kultuurmaastikuks ei ole ainult looduslikud metsad, põllud, heinamaad ja sood, vaid ka majad, ehitised, teed ja kõik see, mis tekitab nii-öelda kodutunde.

Taluperemees on ajast aega jaganud maad ning püstitanud oma maale uusi ehitisi, mõeldes sealjuures väga täpselt, kuhu ja kuidas ehitada.  Miks me siis täna ei usalda maaomanikke ja tahame nad muuta keeldude ja käskude orjaks, kelle arvamust ei pea arvestama ei vallavalitsus ega looduskaitsjad?

Milleks sellisel juhul maad üldse maareformi käigus erastati ja tagastati, milleks tekitati maaomanikud, kellel puudub  õigus kasutada oma maad?

Tosin aastat tegutsenud Otepää looduspargi loojate poolt silmas peetud kaitse eesmärk on tänaseks unustuse hõlma vajunud. Nii oli näiteks 1996. aastal Eestimaa Looduse Fondi poolt Otepää looduspargi kaitse-eeskirjale koostatud keskkonnaekspertiisis märgitud, et Otepää looduspargi põhifunktsioon on Eesti kõrguselt teise kõrgustiku kõrgeima osa kompleksne, kuid suhteliselt leeberežiimiline kaitse.

Tänaseni on keelatud ehitustegevust peamiselt põhjusel, et ehitamine on vastuolus pärandkultuurmaastiku kaitsega. Samas ei ole sellele punktile tuginemine õige. Nimelt on Tartu ringkonnakohus Otepää piirkonna kohtuasjas leidnud, et üksnes pärandkultuurmaastiku ja loodusväärtuste säilitamine ei ole sobivad ja piisavad kaalutlused, et mitte anda kooskõlastust projekteerimistingimustele.

Järgides neid kaalutlusi tuleks piiranguvööndis keelata igasugune ehitustegevus. Seda aga õigusaktid ei keela. Kui ehitis sulandub hästi looduskeskkonda ning ehitamine ja ehitiste kasutamine ei too kaasa looduslike väärtuste hävimist, peavad ehitamise keelamiseks olema kaalukad põhjused.

Põhjused (juriidilises keeles nimetatud kaalutlused), mis keelavad ehitustegevust, lepitakse kokku üldplaneeringus. Üldplaneering on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

Seega tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada juba väljakujunenud tavasid ja inimeste ootusi. Üldplaneering peab olema ja jääma selliseks, et inimene tahaks Otepää vallas elada ja töötada, et Otepää valla maaomanikel oleks võimalik ise koos paikkonna naabritega otsustada kinnistute suuruse ja ehitusõiguse üle.

Ja kui vallavalitsuse poolt avalikult väljapandud üldplaneeringu projekt ei kajasta neid ootusi või seab siis omanike tahte vastaselt piiranguid, tuleb kindlasti avaliku väljapaneku ajal omanikel esitada vastuväide.

Üldplaneering peab olema üheselt mõistetav, selge ja  igaühele arusaadav dokument. Lugedes Otepää valla kodulehelt uut üldplaneeringu versiooni, on näiteks punktis 2.2.1, mis sätestab ehitamise üldpõhimõtted, kõige esimese põhimõttena kirjas, et hajaasustuses asuvaid metsa- ja põllumajandusmaa kinnistuid üldjuhul ei hoonestata.

Aga kuhu siis üldse uusi  hooneid ehitada saab?  Kas selline määratlemine tagab ikka kõigi omanike võrdse kohtlemise?

Olen seisukohal, et Otepää maastikul ei pea vältima ehitamist, vaid tuleb oluliselt keskenduda ehitiste välisilmele ja sobilikkusele maastikus. Näiteks võiks määratleda, et ehitada võib looduslikest materjalidest nagu puit ja katusetüübiks loodusesse sulanduv laastu- või looduslik mätaskatus.

Tuleb usaldada omanikku ja võtta teda kui võrdväärset partnerit üldplaneeringu protsessis, kaasata ta protsessi ja kirjalikult vastata tema tehtud ettepanekutele. Ja kui keegi tunneb huvi, kuidas on vahepealsel ajal saadud ehitada, siis tuleb julgelt küsida, sest ainult selliselt on võimalik tulevikus tagada kõigi võrdne kohtlemine.
 

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!