Uudised ja artiklid

Tiina Tammetalu: Kas tellida kunstiteos või tellida idee?

Postitas: Sirle | Kuupäev: 09/04/2010

Tiina Tammetalu, Eesti Kujundusgraafikute Liidu juhatuse liige

 

Protsendiseadusega seotud ootused on suured – ja õigusega. Tahame, et seaduseelnõu parimal võimalikul viisil ettenähtud ajal seadusena jõustuks. Praegu näib, et mõned seaduse eesmärgid on tekstikirjutaja tõlgenduses muutunud ebamääraseks või saanud lausa uue tähenduse. Et eelnõu tekst oleks võimalikult selge ja eesmärgikohane ja et praegu sissekirjutatud hämarused ei muutuks takistusteks seadusele, millelt jõustumise järel ka toimimist  ja veenvaid tulemusi ootame, selleks teemegi mõned kunstilooja ja avaliku ruumi tarbija vaatepunktist hädavajalikuna näivad ettepanekud.

 

Algatuseks oleks mõistlik „Kunstiteoste tellimise seadus” (KTS) viia kooskõlla „Autoriõiguse seadusega” (AÕS), mis on praegu Eestis kogu loome- ja kunstivaldkonda reguleeriv baas.

 

Soovitame rakendada AÕS § 4 lg 2 kunstiteose kohta kehtestatut. Avalikkusel  ja tellijal on õigus teada, mis on „kunstiteos”. KTSi eelnõu tekstis selgitamata jäänud mõiste saab AÕSi abil piisaval määral defineeritud. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et praegu proovitakse eelnõu tekstiga seadustada idee tellimist, mitte kunstiteose tellimist.

 

Idee pole aga kunstiteos! See on AÕSis selgelt väljendatud. Autoriõigus on rahvusvaheline õigus. Pole mõistlik luua olukordi, mis toodavad AÕSiga konflikte. See  tooks õigusruumi põhjendamatut segadust ning viiks paratamatult kohtuvaidlusteni, mis ei saa olla seadusandja eesmärk. Soovitame seaduse teksti §1 lisada eraldi lõikena AÕSi 4. § 3. lõike punktid 9, 11, 13–17:

9) audiovisuaalsed teosed;

11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;

13) skulptuuriteosed;

14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid,  skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid;

15) tarbekunstiteosed;

16) disaini- ja moekunstiteosed;

17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel  viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid.

 

See loetelu annab adekvaatse ülevaate kunstiteostest, milliseid reaalselt tänapäeval luuakse, ja defineerib eelnõu kontekstis piisaval määral mõiste „tellitav kunstiteos” (mis ongi seaduse objekt). Teoste loojad saavad garantii, et kõigil loomealadel loodavad teosed on võrdselt KTSi objektiks. See taastab usalduse, hajutades loojate seas leviva kahtluse. Soovitame kasutada kunstiteoste tellimise  praktikas paralleelselt kõiki otstarbekaid hankeviise, mida võimaldab RHS ehk „Riigihangete seadus” (sh asja ost).

 

Pakume kogu eelnõu teksti ja seletuskirja läbivalt: asendada mõiste „ideekonkurss” laiema mõistega „kunstiteoste hankekonkurss”, mis võimaldab rakendada otstarbekaid konkursivorme ja hankemeetodeid. See oleks kooskõlas RHSi põhimõtetega, hõlbustaks märgatavalt seaduse rakendamist ja annaks kiirelt reaalseid  positiivseid tulemusi. Praegu näeb eelnõu tekst ette vaid üht hankeviisi ideekonkursi näol. Vaid ühe hankeviisi (mis on kulukaim ja aeganõudvaim) ainuvõimalikuna seadustamisega satuksime aga vastuollu RHSi põhimõttega hankida otstarbekaimal viisil. Ka loob vaid ühe hankeviisi võimaldamine ebavõrdsed konkurentsitingimused: suur hulk konkurentsivõimelisi kunstiteoseid, mis on ideest materiaalsesse vormi jõudnud, oleks  eelnõu praeguse sõnastuse kohaselt konkurentsist välja jäetud. See oleks vaba konkurentsi takistamine ja läheks vastuollu seaduse eesmärkidega, sest esteetilise rikastamise asemel hoopis vaesestaks avalikku ruumi ja kunstiteose autorit. Seetõttu soovime, et antaks võimalus tellida avalikku ruumi ka juba olemasolevaid teoseid. Ideekonkurss on ainusobiv hankeviis peamiselt monumentaalteoste, arhitektuuri,  maastikukunsti ja kohaspetsiifiliste teoste puhul. Ainult ühele grupile sobiva spetsiifilise hankeviisi ainuvõimalikuks seadmisega tekitaksime sellele kunstiteoste grupile konkurentsieelised. Monumentaalsete kunstižanrite kõrval mahutub kunstiteose mõiste alla aga väga eriilmeline kujutava ja tarbekunsti valdkond, millega seoses tekkivaid hankeküsimusi ei ole otstarbekas (või on lausa võimatu) lahendada ainuüksi arhitektuuri ideekonkurssidelt  kopeeritud mudelit kasutades.

 

On terve nimistu kunstiteoseid, mida ideekonkursi korras tellida ei ole otstarbekas. Need on teosed, mida saab hinnata vaid nende objektiivses materiaalses vormis. Ja alles sellele lõplikule objektiivsele vormile on võimalik hinnang anda. Ning alles siis saab selle hinnangu alusel teha otsuseid, kas teos on piisavalt kõrge esteetilise väärtusega, et seda tellida või mitte.  Vähemalt algetapis teatud aastate jooksul on mõistlik anda n-ö roheline tee viimase 20 aasta jooksul loodud kunstiteoste hankimisele (ostmisele), sest see osa moodustabki Eesti tänase, meie kaasajal loodud uue kunsti (seaduseelnõu tekstis antud mõiste „uus kunst” oleks siinkohal mõistlik määratleda vastanduse kaudu: uus kunst vs. ajalooline kunst).

 

Siit siis ka ettepanek 3. § 3. lg: „ideede ja  teoste loomise tellimise kõrval võimaldada kunstiteoste hanget juba olemasoleva uue Eesti kunsti hulgast.“ Läbi viimase 20 aasta ehk siis kogu viimase Eesti iseseisvusaja, alates 1990ndatest, on Eesti kunstnikud loonud kunsti, uut kunsti. Seda on toetatud Eesti Kultuurkapitali, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja loomeliitude uue kunsti loomiseks sihitud finantseeringute kaudu. Nii et juba definitsiooni kohaselt  on see, 1990ndate algusest tänaseni loodud ja järgneva 9 kuu jooksul loodav ning avalikustatav kunst „uus kunst”. Oleks mõistlik ja eesmärgipärane anda ka sellele osale kunstist konkurentsivõimalus. Nõnda soovikski, et seadus annaks võimaluse tellida nii kunstiteost kui ideed.

 

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!