Uudised ja artiklid

Tiiu Kirsipuu: Pingikunst Méxicos

Postitas: Sirle | Kuupäev: 07/02/2009

Allikas: Eesti Ekspressi lisa Moodne kodu, 12.12.2008


Autor: Tiiu Kirsipuu. Teisi pilte vaata siit.

Kuigi on teada, et México on üks maailma suurimaid linnu – rahva­arv koos eeslinnade elanikkonnaga umbes 20 miljonit –, hämmastab ta suurus ­ikkagi. Veel suhteliselt kõrgel oleva ­maandumisele mineva lennuki aknast välja vaadates ei paista silmapiirini midagi muud kui ikka ainult linn… 2200 meetrit üle ­merepinna asuv México on rajatud asteekide linna Tenochtitlani müüridele ja varemetele. Vana kultuuriga on tal seega otsene side. Ja kultuuri- või vähemalt skulptuuri-lembus torkab selles linnas ka põgusal viibimisel kohe silma.

Linna 19 km pikk ida-läänesuunaline peatänav Paseo de la Reforma on ­südalinna osas tihkelt kunstiteostega ääristatud. Enamik nendest on statsionaarsed skulptuurid ja monumendid, peatänava keskel asuval ringil kõrgub ka Mehhiko Vabadusesammas. Kahele poole laia peatänavat on reastunud aga 71 erilist kunstiteost – skulpturaalsed pingid, mis kujundatud tuntud Mehhiko skulptorite, arhitektide ja disainerite poolt. Pinkide vahel on metalltulbad värssidega ja kirjaridadega kolmekümne kahelt poeedilt ja kirjanikult. Kahjuks läheb hispaania keelt mitte valdavale inimesele lugemisnauding kaduma.

Kunstispaleer peatänaval


Näitus “Pinkide dialoog” (“Dialogo de Bancas”) avati 2006. aasta detsembris. Üritust spondeerisid México linnavalitsus, riiklikud organisatsioonid, eraisikud ja firmad. Üks pingiprojekti idee algatajaid ja sponsoreid, kirjastuse Impronta Editores direktor, suur kunstisõber ja -edendaja dr Isaac Masri on öelnud: “Just praegu vajab Mehhiko dialoogi poliitiliste ringkondade ja ühiskonna vahel”, ning “tahame panna inimesed kunsti kaudu kohtuma”.

Unikaalsete pinkide autorite seas on sellised tuntud Mehhiko skulptorid nagu ­Leonora Carrington, Alberto Castro Leñero, ­Yvonne Domenge, Vicente ­Rojo, Francisco Toledo, Roger von Gunten, ­Gilberto ­Aceves Navarro, Manuel Felguérez, Irma Palacios jt ning kuulsad arhitektid ja tööstusdisainerid Agustín Hernández ­Navarro, ­Teodoro González de León, Fernando González Gortázar, Francisco Serrano, Alberto ­Kalach, Enrique Norten jt.

Professionaalsetele loojatele on see olnud suurepärane võimalus oma ideedega mängida ning nad ellu viia ja eksponeerida tulem nii väärikas ja käidavas kohas. Pingid on kõik eri suuruse, vormi, värviga, kasutatud on pronksi, plasti, roostevaba terast, rauda, graniiti, klaasi jm.

Kindlasti on autorid pinkidele kuju ja vormi andmisel pidanud arvestama turvalisuse, vastupidavuse ning vandalismiohuga – on ju Mehhiko pealinn tuntud oma suure kuritegevuse poolest.

Vaatajad ja kasutajad


Paseo de la Reforma pingikunst on efektne ja pilkupüüdev. Sisuliselt on see üks suur tasuta kunstinäitus, mille linn on inimestele kinkinud, lisaboonusena veel funktsionaalsus –jalapuhkamise võimalus, sest kõikidel pinkidel-kunstiteostel annab ka istuda. Ja ilmselt tõesti omab tähtsust ka pinkidesse kodeeritud suhtlemise võimalus.

Ekspositsiooniga on vääristatud ja väärtustatud üht oma linna külastatavaimat piirkonda. Kuna hiigellinna México liiklus on kohutav ning ummikud igapäevased ja kohati närvesöövalt pikad, võib pinke kui kunstiteoseid vabalt imetleda ka auto- või bussiaknast.

Jalutajate-istujate arvukusest võiks igatahes järeldada, et inimestele pingid meeldivad ja nad on ekspositsiooni omaks võtnud. See on suurepärane moodus, kuidas inimesi kokku tuua.

Lapsed armastavad nendel ronida ja kõõluda. Üks publik u ja eriti laste suuri lemmikuid on pronksist pink, mille ülemise poole moodustavad käed ja alumise jalad.

Pinkidel istutakse üksinda ja mitmekesi, külitatakse, aetakse mõnusalt juttu, loetakse ajalehte või raamatut. Oli ka teisi minusuguseid uudistajaid, kes jalutasid ühe pingi juurest teise juurde, nautisid ja pildistasid.

Suured ja osalt värvilised pingid annavad linnatänavale sära ja aktsenti. Üheks pingi­näituse võluks on kahtlemata see, et nad kõik nii erinevad ja isikupärased on, lennukast fantaasiast igatahes puudu pole. Need seinast seina vormikeelega kordumatud pingid annavad kokku kireva ja nauditava terviku, kus jagub äratundmisrõõmu ja lemmikuid igaühele.

Kujutav versus kujundav kunst

Üks kuulsamaid autoreid pinginäitusel on sürrealist Leonora Carrington, skulptor ja maalija, kelle pink-kui-skulptuur on eksponeeritud tema enda pronksskulptuuri “Krokodillid” ees.

Tundmata enamikku mehhiklastest autoreid, võib vormikeelest lähtuvalt siiski suure tõenäosusega öelda, millise pingi autoriks on olnud skulptor ja millisel disainer või arhitekt.

Mõned pingid näevad välja nagu kujud skulptuurinäituselt – osaliselt figuraalsed või figuuri elementidega. Paljud nendest on pronksist kui skulptoritele teada-tuntud ning suhteliselt vastupidavast materjalist.

Paljud pingid on väga vaimukad nii oma mõttelt kui vormilt – puändiga pinke on morbiidsest naljatusest (pink kahe suure musta ristiga) kuni mängulustliku lapsemeelsuseni välja. On pinke, mis lähtuvad loodusmotiividest; on pinke, mille vorm lõunamaalikult elav, voogav ja lennukas. Osa pinke seevastu on aga ranged ja karged, välja mängitud puhta minimalistliku vormi peale – ilmselt arhitektide ja disainerite loomingu tulem. Mõned roostevabast terasest arhitektoonilised ja geomeetrilised pingid tunduvad olema justkui arhitekti käe all kokku volditud.

Tore on, et on nii skulpturaalseid kui ka hästi minimalistliku vormiga disainpinke, ühed täiendavad teisi ja ei lase üldpildil ei liiga kirjuks ega ka igavaks ja üksluiseks minna. Üldjuhul on seda pinkide omavahelist suhet peatänaval eksponeerimisel arvestatud. Iga pingi juures on asfalti paigaldatud ka metallist silt autori ning pingi nimega.

Odav lõbu see sellise arvu ja mahuga pinkide projekt küll olnud ei ole. Aga ju siis on México linnaelanikud seda väärt, et neile sellist esteetilist ja funktsionaalset meelehead pakkuda.

Lisaks filosoofiline sõnum, mida projekt endas kannab. Pärast aastast esitlust peatänaval on plaanis taiesed koguda nn skulptuuride parki, mis asub San Juan de Aragóni rohealal Méxicos, kus asub ka loomaaed ning mida juba kaunistavad eelmise skulptuurinäituse “Kellad” taiesed.

 

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!