Eesti ja Rootsi üliõpilased uurisid koos Pelgulinna
Postitas: Sirle |
Kuupäev: 30/03/2010
Eestis säilinud puitasumeid tuleb hoida ja kaitsta, sest puitarhitektuuril on eriline väärtus kogu Läänemere piirkonnas, tõdeti Gotlandi ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite uurimisretke järel Tallinna Pelgulinna asumisse.
Gotlandi üliõpilased on Tallinnas uurimisretki teinud ka varem - Kassisaba asumisse ja Nõmmele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seekord hindasid kahe ülikooli restaureerimiseriala üliõpilased Pelgulinna, mis hoolimata räpastest lumevallidest ja valdavalt plastakendega rikutud hoonestusest lausa võlus rootslasi. Rootsis ja Soomes oli suure osa eelmise sajandi alguse puitarhitektuuri saatuseks lammutamine 1960. aastatel.
"Me leidsime terveid huvitavaid piirkondi, mida tuleb kindlasti säilitada, hoida nende algset seisundit ja piirkonna unikaalsust," ütles Gotlandi Ülikooli üliõpilane Peder Colfach.
Üliõpilased hindasid Pelgulinna ja tema osasid tervikuna, jälgisid muudatusi, juurdeehitusi ja detaile. Pelgulinna hoonestus on enamasti üle sajandi vana ning hinnata tuleb tudengite arvates eriti seda, et hooned on enamasti säilinud algses mahus.
"Ma arvan, et on väga oluline säilitada neid sellisena. On vaja teha vaid väheke pingutusi, et neid tuleviku jaoks alles hoida," ütles Gotlandi Ülikooli üliõpilane Malena Andersson.
Gotlandi Ülikooli õppejõud Joakim Hanson rõhutas, et Eestis säilinud puitarhitektuuril on eriline väärtus kogu Läänemere piirkonna ehitusajaloos. EKA muinsuskaitse ja restaureerimisosakonna juhataja professor Lilian Hansari hinnangul on hea, kui endale tuntud väärtusi hindab ka võõras. Üliõpilaste tööst on kasu ka Tallinnas.
"See on uurimise aluseks ja väga suureks abiks Tallinna linnale. Nende piirkondade väärtustamisel ja miljööväärtuslike alade koostamisel," arvas Lilian Hansar.
Professor Hansar ütles, et muinsuskaitse juures on väga oluline selgitustöö ja teavitamine aitamaks inimestel mõista, miks mõne arvates vanal logul majal on hoopiski hinnatud kultuuriväärtus.