Uudised ja artiklid

Intervjuu Elias Torresega - EFLA regionaalse kongressi ühe peaesinejaga

Postitas: Sirle | Kuupäev: 31/10/2011

Elias Torres

Elias Torres on loovmõtleja ja arhitekt, kes on viimaste kümnendite jooksul köitnud tähelepanu väga eriilmeliste töödega alustades detailsest tänavamööblist ning lõpetades ulatuslike linnaruumi kujundusprojektidega. Ta on üks peaesinejatest Tallinnas novembri alguses toimuval rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“.

 

Kongressi eel leidis Elias aega vastata paarile küsimusele.


Oled üks peaesinejatest Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni regionaalsel kongressil “Mind the Gap. Landscapes for a New Era” (Eesti keeles ‘’Märka tühimikku. Uue ajastu maastikud’’). Tühimikud linnasturktuurides ning – elus ilmnevad kõikides linnades. Mida tähistab "tühimik" Sinu jaoks? Miks tühimikud ilmnevad? Kas alati on vaja tühimikke täita?

 

Tühimik: täitmata ruum; kuristik või lahutav osa mägede vahel, jne.

(The Advanced Learner’s Dictionary of Current English. / Oxford University Press)

 

Mäed ning neid lahutavad osad moodustavad lahutamatu liidu. Sama juhtub ka ehitiste ning neid piiravate mitte ehitatud ruumidega.

 

Ehitus, tõenäoliselt seepärast, et ühelt poolt on see loodud kompromiss teiste konstruktsioonidega ning harjumuspäraselt omab seost disaini, mõtlemise ning tahke ainega. Teiselt poolt aga on iga ehitus seotud tühjusega, mis on genereeritud selle ümber. Just seepärast vajabki ruum tühimikke. Tänavad on “hoonete eraldamise” tulemuseks, mille eesmärgiks on pakkuda avalikku ruumi ning olla samaaegselt vahelüliks linnaelanikke saatvate erinevate tsirkulatsioonidele ja kogunemispaikadele ning tegevuste vahendajaks.

 

Nende tühimike teiseks funktsiooniks on pakkuda hoonetele päikest, õhku ning vaateid. Samal ajal saab ehitiste fassaadist vertikaalne avalik nägu avalikule ruumile; üldiselt on nende kohalolek võimsam kui lamedal avatud ruumil. Tähtis on meeles pidada, et nii vertikaalne kui horisontaalne arhitektuur loob avalikke ruume.

 

Isoleeritud ehitistest saavad linnades tihti autistlikud sümbolid, mis üheaegselt küll ülendavad iseennast, kuid jätavad vaba ruumi, mis neid ümbritseb, anonüümseks. Võib juhtuda, et neist saavad linnadele tarbetud ikoonid.  

 

Ettevõtted peavad looma sünergia hoonete, avaliku ruumi ja inimeste vahel, mille tulemuseks on head linnad ja linnakodanikud.

 

Kongressi eesmärgiks on pakkuda akadeemikutele, professionaalidele ning valdkonna spetsialistidele võimalust jagada kogemusi, kuidas luua linnaruumi, kui võimalik on kasutada erinevate valdkondade võtmeoskusi. Toetudes enda kogemustele, mida pead tähtsaks arvesse võtta avalike ruumide loomisel linnakeskkonnas?

 

Avalikud ruumid linnakeskkonnas peaksid olema kohad, kus uued kollektiivsed suhted saaksid potensiaalselt olla sotsiaalsete, isegi ootamatute kogemuste toimumiskohaks.

- Uued kohad, mis ’’räägivad’’ adekvaatselt neid ümbritsevaga või kaasajastatud eksisteerivad paigad, jättes samal ajal alles nende identiteedi.

- Kohad, mis nõuavad austust, lugupidamist ja ülendavad lustakust.

- Paigad, mis säilitavad oma terviklikkuse ka sel ajal, mil neid kasutatakse.

- Kohad, milledel on põhiolemuslik disain ning mis väldivad tarbetust.

 

Kui rääkida asukohast, siis pole avaliku ruumi projektidel konkreetseid piiranguid. Kuid kahtlemata saavad nad osaks teistest ehitistest või avalikest ja/ või eravalduses olevatest avalikest ruumidest, mis neid ümbritsevad.

 

Piiranguid seavad defineeritud geomeetrilised tsoonid, kus vajalikud muudatused on vaja ellu viia ruumi parandamise eesmärgil. Ära ei saa unustada ka teisi piiranguid, milleks on majanduslikud ressursid, mida antud ruumi loomiseks on võimalik kasutada.

 

Paljudes riikides on suurimaks väljakutseks avaliku ja erasektori koostöö puudulikkus maastiku- ja linnakeskkonna projektide planeerimisel ja elluviimisel. Mida arvad – kuidas sellele väljakutsele lahendus leida?

 

Olen veendunud, et avaliku ja erasektori vahelise tasakaalu leidmine avaliku ruumi projektides on vajalik. See tasakaal peaks juhinduma üldisest huvist ning saama alguse ühiste reeglite loomisest. Need peaksid olema heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse või riigi organite poolt.

 

Ära ei tasu ka unustada eraettevõtete või üksikindiviidide panust, kes ehitavad avalikke ruume. Nende tunnustamine kodanike poolt ongi nende kasuks ja uhkuseks.



Küsis Piret Potisepp, EFLA kongressi „Mind the Gap. Landscapes for a New Era“ pressiesindaja.


Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!
                         
                                                                                           
                                                             
                                                                Registreerida saab SIIN