Uudised ja artiklid

Kristiina Kupper: milleks Tallinnale loodusmaastik?

Postitas: EMAL | Kuupäev: 25/09/2015

Kristiina Kupper Foto: URMAS LUIK/PRNPM

18. september 2015 19:30

Haljastust puudutav seadusandlus on vähe reguleeritud ning ei näe ette ka riigi koolitatud erialaspetsialiste otsustusprotsessi kaasamist, kirjutab Tallinna Linnavalitsuse maastikuarhitekt Kristiina Kupper.

Tallinnast kui rohelisest linnast räägitakse viimasel ajal palju. Tõesti, Tallinn on väga mitmekesise maastikuga linn, siin leidub hooldatud rohe-ja haljasaladele lisaks – klinti, rabasid, jõgesid, järvi, erineva kasvukohatüübi metsi ja muidugi merd. Linna arenedes on vajadusest lähtuvalt loodud looduslikke maastikuolusid ära kasutades huvitavaid ja eriilmelisi maastikke.

56,6 protsenti Tallinna pindalast katab rohelus ning koguni 13,8 protsenti linna pindalast on looduskaitseliselt väärtuslik. Siinkohal tasub märkida, et esimesed kirjalikud teated avalikest aedadest pärinevad 1346. aastast ja et linnas on 3 maastikukaitseala kokku 1203 hektaril.

Tallinnal on küll maastikuline eelis olla huvitava ja esteetilisi naudinguid pakkuv linn aga kas me oskame seda hinnata? Milleks peaksid planeeringuid/projekte kooskõlastavad ametnikud «sõdima» haljastuse eest? Miks on oluline säilitada haljastust ning sellele vajalikke kasvutingimusi? Milleks meile üldse loodust vaja on?

Alustan vastamist viimasest küsimusest ja seda Stephen R. Kellert ja Edward O. Wilsoni poolt kirjutatud raamatu «The Biophilia Hypothesis» abiga. Ilmneb, et meie ja teiste elusolendite vahel eksisteerib tahtmatu side ning vihjatakse, justkui sõltuksid meie identiteet ja isiklik rahulolu mingil moel meie suhtest loodusega.

Looduse mõju

Inimese vajadus looduse järele ei ole seotud ainult materiaalse keskkonna avastamisega, vaid ka looduse mõjuga meie emotsionaalsele, kognitiivsele, esteetilise ja ka spirituaalsele arengule. Puudutades looduse olulisust tallinlasele, ei saa me jätta käsitlemata looduse ilu. Inimlik vajadus looduse esteetilise kogemise järele saab selgeks kui inimene puutub kokku kunstlike või inimese poolt loodud asendustega ja nende sobimatus on ilmne. Inimese jaoks on looduse füüsiline ilu kindlasti kõige võimsam veetleja.

Loomulikult on riigi ja linnavalitsuse ülesanne tagada inimese esmased põhivajadused ellujäämise, kaitse ja turvalisuse osas, kuid nende täitumisel on järgmiseks vajaduseks side loodusega. Tallinn oma mitmekesise maastikuga pakub võimalusi nautida erinevat loodust ja selle eriilmelisust – värvidemäng rabas, mere mitu «nägu» jne.

Me eelistame esteetiliselt isegi silmapaistmatuid või keskpäraseid loodusvaateid enamikele linnavaadetele. Olgugi, et linnas ilmselt ei eksisteeri metsikut, inimesest puutumatu loodust, tuleb püüda seda teadlikult kujundada. Soovime näha looduslikul maastikul ka metsikut osa.

Käsitledes linnas asuvat loodust on oluline puudutada looduses viibimist, mis mõjutab füüsilist vormi ja võimaldab omandada erinevaid «vabaõhuoskusi», nagu ronimine, matkamine ja orienteerumine. Tallinnas on head võimalused tegeleda loodusesspordiga. Oluline roll on linnas asuvatel metsadel, mis 2012 aastal moodustasid linna pindalast 20 protsenti.

Linnas kasvav mets on omakorda väga mitmekesine– leidub nii männikuid, rabametsa kui segametsa. Vanadel luidetel kasvavad metsad loovad põneva maastikku, harrastamaks spordialasid, milles on oluline maapinna kõrguste vahe, näiteks seiklusrajad.

Rääkides füüsilisest heaolust, mängib loodus olulist rolli ka mentaalse heaolu saavutamisel. Looduse esteetikat võib seostada rahu ja vaikuse, meelerahu tundega ning sellega seotud psühholoogilise rahulolu ja enesekindlusega. Ilmselt on see vastus küsimusele, miks me läheme murega loodusesse. Ka meie ilumeel on mõjutatud loodustest – meie püüd looduse harmoonia ja sümmeetria poole mõjutab meie käitumist.

Linnalooduse võimalused

Linnaloodus peab pakkuma linlastele meeldivat ja ohutut võimalust sportida ning lõõgastuda aga samas on oluline tagada mitmekesine ja väärtusliku elukeskkond looma- ja taimeliikidele. Sealjuures tuleb arvestada, et elustiku mitmekesisus ja hea seisund on oluline osa looduse puhkeväärtusel ning koosluste püsimine iseregulatsioonivõimelistena hoiab alade hoolduskulud madalad. Kvaliteetselt hooldatud muru nimetatakse ka kõrbeks – just elurikkuse seisukohast.

Sel aastal teeb linnavalitsus linna hooldatavate alade inventuuri eesmärgiga põhjendatult ja läbikaalutult korraldada alade hooldust nende asukoha, kasutuse ja muudest aspektidest lähtuvalt. Tulemuseks on hooldusrahade efektiivsem kasutus, aga ka elurikkuse suurenemine.

Soomes uuriti teeäärte niitmist ja juba teisel aastal peale intensiivsest niitmisest loobumist – niites õigeaegselt vaid kahel korral aastas, kasvas alal elurikkus, sealhulgas liblikate arv, märgatavalt. Tihti on aga just väikesed elusorganismid need, kes pakuvad meile looduses esteetilist kogemust.

Kas loodus on ühtviisi oluline rikkale ja vaesele, linnainimesele ja maal elavale inimesele, kesklinna või Lasnamäe elanikule? Eelpool nimetatud raamatust selgub, et looduse mõistmine ei sõltu inimese materiaalsest seisust ega mugavast elukeskkonnast. Seega on kõikidele linnakodanikele loodus ühteviisi mõistetav.

Olen nüüd käsitlenud teemat üldiselt ja liigun edasikonkreetsematele tegevustele.

Viimase kinnisvarabuumi aegu vähenes muru ala linnas kokku 1000 hektarit, pea pool sellest Lasnamäel ning märkida tasub vähenemist veel Haabersti, Kesklinna ja Pirita linnaosades. Selle aja sees on valminud mitme suured teed ja tänavad, aga ka kortermajad endistesse õunapuuaedadesse.

Haljastus

Haljastust puudutav seadusandlus on minu arvates kõvasti vähem reguleeritud kui tehnilist elukeskkonna puudutav. Põhiliselt nõuab kohalik omavalitsus kinnistu pindalast protsendi osa haljastamist, mistõttu käib päevast päeva võitlus ametnike ja arendajate vahel.

Haljastust võib planeerida ribana kinnistu äärtesse, millega elanikel peale hooldamise, midagi teha pole. Seevastu kompaktselt paiknevat haljastust saab aga kasutada puhkealana. Mõlema lahendusega võib olla nõutud haljastatud ala osakaal kinnistust tagatud. Paraku ei osanud eelmise kinnisvarabuumi aegu ostjad hinnata haljastuse olemasolu kinnistul – oluline oli vaid korter ja parkimiskoht.

Kui lugeda Eesti Ekspressi 27. mail 2015. aastal ilmunud lisas EE Kodu kinnisvara puudutavaid artikleid, siis tuleb esile looduskeskkonna ja miljöö müügiaegne rõhutamine. Soomes on uuritud, kuidas mõjutavad kinnisvara hinda ja müügiperioodi pikkust kvaliteetselt projekteeritud, rajatud ja hooldatud haljastus. Tulemustest nähtub, et mida kvaliteetsem ja hooldatud haljastus on, seda rohkem tõuseb kinnisvara hind ja väheneb müügiperioodi pikkus. Järeldus – haljastus on investeering, mitte kulu!

Rõhutaksin ka sõna «kvaliteetne», mis tähendab erialaspetsialistide kasutamist – see tähendab haljastuse on projekteerinud maastikuarhitekt, rajanud maastikuehitaja ja hooldanud aednik või arborist.

Erialaspetsialistide mitte kasutamisel võib eredate näidetena tuua koos konteineriga maha istutatud puud või projektis püsilillede pügamise nõue. Ka inimesekeskus on oluline – me ei vaja väljakuid, mille kujundus on nähtav helikopterilt ning seal viibides näeme puhtaid, sirge joonega kivipindasid. Näeme väga tihti spetsialistidena võimalusi haljastust esteetilisemalt, funktsionaalsemalt ja ka ökonoomsemalt lahendada, kuid vestluspartner ei saa aru «meie keelest».

Tõstataksin veel küsimuse – riik koolitab maastikuarhitekte, maastikuehitajaid, aednikke ja arboriste – miks ei taga seadusandlus selliste spetsialistide rakendamist?

Linna loodus koosneb paljudest väikestest tükikestest ning seetõttu on oluline kaaluda väga tõsiselt iga rohelise ruutmeetri likvideerimist. Saan aru, et linna tihendamine on igati õigustatud. Õnneks on Tallinnas veel palju endiseid tööstusalasid, mida võetakse elamualadena kasutusse. Kui soovitakse elamuehitust arendada aga looduse arvelt, peaks säiliv loodus paikneva võrgustikuna ning olema elurikkam ja igati kvaliteetsem.

Kokkuvõtvalt on looduse olemasolu meile eluliselt vajalik ja see võib olla midagi, mida me märkame alles selle puudumisel. Looduslik ongi see, mis see on – iseseisev ja iseparanev – isegi kui see on kannatanud inimese tekitatud muudatuste tõttu. Ja tasub meeles pidada, et loodusseadusi riigikogus muuta ei ole võimalik.


Postimees

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!