Uudised ja artiklid

Maastikuarhitektide kaasamine on möödapääsmatu

Postitas: Sirle | Kuupäev: 12/12/2011

Allikas: Inseneeria, detsember 2011


Piret Potisepp


Maastikuarhitektuuri ei saa pidada enesestmõistetavaks, tõdesid oma ala tipptegijad novembris Tallinnas toimunud rahvusvahelisel maastikuarhitekuuri kongressil “Mind the Gap. Landscapes for a New Era“. Toome lugejani lühikokkuvõtte teemadest, mida kongressil arutleti.


“Maastikuarhitektidel on lahendada tõsine probleem – kasutusel on palju termineid, mis tahes-tahtmata tekitavad segadust. Näiteks mahuvad maastikuarhitekti elukutse alla nii maastikumanagerid, maastikuarhitektid, linnaplaneerijad, haljastajad. Seepärast juhtubki korduvalt, et maastikuarhitektide roll läheb erinevate terminite vahel kaotsi. Kõige enam peetakse maastikuarhitektideks maastikukujundajaid, keda isiklikult nimetan “väliruumi huulepulgaks” – need on inimesed, kes on ruumi kujundamise protsessi kaasatud tõesti viimasel hetkel ning kes mängivad üldprotsessis vähetähtsat rolli. Nad lisavadki natukene värvi lõplikule väljanägemisele,” sõnastas ühe elukutsega seotud suurima väljakutse Nigel Thorne, Euroopa Maastikuarhitektide Föderatsiooni (EFLA) president.


“Maastikuarhitektuuri peetakse enesestmõistetavaks. Nagu Tallinna saabumisel hotelli administraator ütles, on Tallinnas hetkel kuldne sügis. Vean kihla, et seejuures ei mõelnud ta hetkekski, kuidas need kaunid kollaseid lehti kandvad puud siia sattusid. Tegelikult on ju selle taga maastikuarhitekti töö ja sellest peaks nii avalikkust kui tellijaid teavitama.”


Maja võib inimese otseses mõttes haigeks teha

Kongressi üks peaesinejaid, Mary Bowman UKst, ütles: “Maastikuarhitektid peavad oma rolli ümber mõtestama. Kui hetkel kaasatakse maastikuarhitekt valdavalt projekti lõppfaasis, siis tegelikult peaks olema vastupidi – esimene, kelle poole tellija pöördub, on maastikuarhitekt.” Nigel Thorne lisas: “Viimasel ajal on üha enam räägitud “haige ehitise sündroomist’’ – tervisehäirest, mille põhjuseks on inimese töö- või elukoht. Sisuliselt tähendab see, et hooned võivad inimesed sõna otses mõttes haigeks teha. Seega ei saa me rääkida ainult kohtade-hoonete funktsionaalsusest, vaid keskkonnast, kus inimesed sooviksid töötada ja tunneksid elades end mugavalt. Just selliste komplekssete lahenduste väljatöötamine on maastikuarhitekti igapäevane töö ja võidavad sellest kõik.”


Lõpetage armuafäär autodega, need ei tee õnnelikuks
“Pean tähtsaks rõhutada, et me ei räägiks vaid ikoonilistest ehitistest. Maastikuarhitektidel lasub tohutu vastutus ruumide loomisel, kuid tegemist on jagatud vastutusega teiste projektis osalejatega. Inseneridel, arhitektidel, linnaplaneerijatel ning ka kohalike omavalitsuste otsustajatel ja rahastajatel lasub kohustus töötada välja parimad lahendused. Kui eesmärgiks on ruumide loomine, muutmine ja kujundamine pikaajalises perspektiivis, on koostöö möödapääsmatu,” selgitas Nigel Thorne.


Ta jätkas: “Maastikuarhitektid on senini olnud üsna naiivsed, arvates, et avaliku sektori esindajad mõistavad nende otsustavat rolli ruumide loomisel. Maastikuarhitekt peab olema realistlik ning võimeline välja tooma kasu, mis tema tööga kaasneb. Ta peab suutma selgitada, mis on investeeringu ehk tellitud töö tulemus.”


Häid näiteid maailmast on siinkohal palju. Kopenhaagenis muudeti kesklinn autovabaks ning see tõi kaasa piirkonnas tegutsevate äride õitsengu ning rahulolevad linnakodanikud. Kui Jan Gehl selle idee 50 aastat tagasi välja käis, peeti teda hulluks. Täna peetakse teda geeniuseks. Tallinnas oli Jan Gehli sõnum nii linnaplaneerijatele, maastikuarhitektidele kui ka omavalitsuste esindajatele ühene: “Lõpetage armuafäär autodega. Saan aru, et Nõukogude Liidust vabanemise järel sai autost uue elu sümbol, kuid pikas perspektiivis ei tee nad inimesi õnnelikuks.’’ Tema eelmisel aastal välja antud raamatus, mida on müüdud tuhandeid eksemplare Euroopas, Ameerikas ja Aasias, tõestab ta ilmekalt, et ehitades juurde üha rohkem teid, ei lahenda see ummikute ja autode tulva probleemi. Hoopis vastupidi – tekitab neid juurde.


Maastikuarhitektid kohtavad sarnaseid väljakutseid
“Kongress kinnitas, et maastikuarhitektid võitlevad samade väljakutsetega nii Eestis kui mujal. Kuna Eestis on tegemist noore elukutsega, peame veel palju vaeva nägema, et üleüldse mõistetaks, millega maastikuarhitekti kraadi omandanud spetsialistid tegelevad. Eestit väisanud oma ala tipptegijate kogemustest on siinkohal palju kasu,” lausus Sirle Salmistu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu esimees.

  
“Eesti maastikuarhitektuuri olukorras ei ole midagi unikaalset. Paljud väljakutsed, mis on eelnevalt üles kerkinud, samuti nende lahenduskäigud, on universaalsed. Näen neid kordumas riigist riiki,” lisas Nigel Thorne kokkuvõtvalt.


Eestis toimunud maastikuarhitektuuri alane tähtsündmus pani aluse Euroopa iga-aastastele kongresside sarjale. Kolm päeva väldanud kongressi korraldas Eesti Maastikuarhitektide Liit ning rahastasid EAS, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ning mitmed sponsorid.


Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!