Uudised ja artiklid

Psühholoogid uurisid, kus on Tallinnas hea elada ja miks

Postitas: Sirle | Kuupäev: 01/03/2010

Allikas: Eesti Ekspress, 26.02.2010, Tiina Jõgeda

Sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas ja tema tudengid on aastaid uurinud Tallinna elukvaliteeti ning selle mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele.

 

Mul on üks kiiks: ma ei kannata Viru keskuse tunnelit. Selle asemel, et laskuda heitgaaside ja pesupulbri järgi haisvasse inetusse keldrisse, silkan elu ja trahvirahaga riskides otse üle sõidutee. Piinlik lugu, aga mul on vähemasti seletus: tunnel tekitab minus ületamatult rusuva tunde. Küsin nõu psühholoog Jüri Uljaselt. Ta mõistab minu ahistustunnet: “Esteetiline keskkond mõjutab psüühikat ja elukvaliteeti. Nurgatagused jms vähendavad turvatunnet.” Sotsiaalpsühholoog Jüri Uljas ja tema tudengid Tallinna ülikoolist ja Mainori Kõrgkoolist on aastaid uurinud Tallinna elukvaliteeti ja selle mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele.

 

Mind huvitab, kus on Tallinnas hea elada ja mille poolest erinevad Tallinna linnaosade elanikud.

 

Selguse huvides määrab Uljase uuri­misgrupp elukvaliteedi transpordi ja keskkonna (õhusaaste, müra, vibratsioon) kaudu, sest need moodustavad linlaste n-ö madalaima ühisnimetaja, ­puudutades igaüht sõltumata palgast, perekonnaseisust või haridusest. Ühtlasi tajutakse liiklusturvalisust ühe kõige teravama probleemina: sõiduteede olukorda pidas probleemseks 67 protsenti ning liiklusturvalisust ja -kultuuri 63 protsenti vastanuist.

 

Tallinlase identiteedi alus on auto

 

Auto on tänapäeva inimese identiteedi alus, kehastades endas modernse elulaadi väärtusi – mobiilsuse ja vabaduse tunnet. Lääs on adopteerinud auto nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt ning autol on sageli kultuuriline ja sotsiaalne tähendus, mida ei saa asendada teist sorti energia­säästlikumate ning keskkonnasõbralikumate transpordivahenditega, öeldakse Uljase grupi uuringus. 

 

Isiklik auto on andnud kontrolli aja, ruumi ning liikumiskiiruse üle. Küsimus ei ole mitte ainult liikumise mugavuses, vaid ka elulaadis, staatuses, psühholoogias, sotsioloogias, rahas ja võimus.

 

ARKi andmetel oli Tallinnas koos busside-veoautodega ligi 200 000 sõidukit. Sõiduautosid neist 191 000.

 

“Kas autode suurus loeb? Mõttetud maasturid, need pole kuigi mõistlikud.”

“Praegustes lumeoludes on nad väga mõistlikud.”

 

Autode omamise ja kasutamise tähenduse uurimisel on leitud, et need loovad kaitstuse ja turvatunde märksa enam kui ühistransport.

 

Jalgratturite turvatunne kahanes

 

“Kui jalakäijatest üle poolte vastajaist tunneb end ohustatuna, siis jalgratturitest tunneb nii 22 protsenti,” loetleb Uljas. “Seda polegi ju palju?”

 

Pealtnäha väikse numbri taga ­peitub paradoks: Tallinna teedele on ­jäänud kõige hulljulgemad ­ratturid. 60 ­protsenti lihtsalt ei sõidagi rattaga. Mis sest, et nad teavad: linnas jõuab paljudesse kohtadesse rattaga kiiremini kui autoga. Mis sest, et suuremal osal tallinlas­test (60 protsenti) on esikunurgas jalgratas olemas. Mis sest, et meil on valminud suurepärased jalgrattateed. ­Põhjendatud hirm oma elu pärast ­sunnib eelistama autorooli.

 

 “Toredaid jalgrattateed ei ole muutnud suhtumist?”

“Need on poolikud – nagu näiteks Järvevana teel plaksti Järveni – ja edasi ei lähe.”

 

Jah, plaksti lõpeb rattatee ka Rannamõisa mäel: sealt alla tulles kaob jalgrattatee nagu noaga lõigatult poole languse peal ning sõitjal on kaks võimalust: kas keerata vastassuunavööndis autoteele või kraavi.

 

Nõmme jalakäijad kardavad

 

Mõni aasta tagasi jälgisid Uljase tudengid kesklinnas hommikust õhtuni ristmikel inimesi, kes eirasid foori reguleeritud ülekäiguradadel, ning märkisid üles nende oletatava vanuse ja soo.

 

Eeldati, et kõige halvemini käituvad koolilapsed. Kaugel sellest. Kõige vähem rikkusid liiklust kuni 10aastased poisid-tüdrukud.

 

Selgus, et kõige enam ületasid teed punase tulega 30–40aastased naised. Neile järgnesid 20–30aastased mehed.

 

Teine katse korraldati uurimaks, kellele autojuhid suvatsevad reguleerimata ülekäigurajal teed anda. Armu said lapsed ja naised – arvatavasti sellepärast, et kaks kolmandikku roolisistujaist on mehed.

 

Kõige enam tuntakse end jalakäijana ohustatuna kesklinnas, Kristiines ja Nõmmel. Ka eelmise küsitluse ajal oli see arv Nõmmel üks suuremaid. Paljudes kohtades on inimene sunnitud liikluseeskirju rikkuma. Eks proovige suure sulaga Nõmmel jalutada. Ainuke võimalus edasi liikuda on keset sõiduteed.

 

Õhusaaste mõjutab sperma kvaliteeti

 

Heitgaasid mõjutavad südame-veresoonkonna tegevust ning mõjuvad hingamisteedele. Tallinna kesklinna läbib 344 000 sõidukit ööpäevas. Üllataval kombel ei pane see linlasi kuigivõrd muretsema. Uljas rõhutab mitu korda, et õhu­saaste mõjutab meeste sperma kvaliteeti.

 

“Kes lastele isa otsib, siis kesklinna poissi ei maksa valida?”

“Tuleb poiss vahepeal linnast välja mujale elama viia, sest sperma kvaliteet on taastuv.”

 

Selle teadmise baasil on naljakas lugeda aruandest, et suurenenud on nende inimeste hulk, kes arvavad, et heitgaasid pole neile ohtlikud.

 

Küsimusele, “kas te saate mõjutada otsuste vastuvõtmist oma linnaosas”, ja küsimusele, “kas tunnete, et saate ise midagi keskkonna parandamiseks ära teha”, olid vastused üsna pessimistlikud. Üle poolte vastajatest (56 protsenti) väidab, et olukorra parandamiseks ei saa ta üksikisikuna eriti midagi teha. Tüüpiline suhtumine on, et “sellest pole midagi kasu, kui ainult mina midagi teen”.

 

Suhtumises transpordi- ja õhusaaste probleemidesse joonistub välja kodaniku portree. 

 

Nõmmel ja Pirital elavad kõige pretensioonikamad inimesed.

 

Kõige muretumad inimesed elavad Koplis ja Lasnamäel: liiklusturvalisuse ja -kultuuri üle muretsevad kõige rohkem kesklinna elanikud (79 protsenti) ning jällegi kõige vähem Põhja-Tallinnas elavad vastajad (54 protsenti), aga ka Lasnamäe elanikud (60 protsenti).

 

Tulemused näitavad, et kõige enam rahul oma praeguse elukohaga on Pirita (97 protsenti) ning Nõmme (91 protsenti) elanikud, märkides, et soovivadki elada seal, kus on praegune elukoht. Kopli ja Kalamaja elanikud on samuti väga rahul.

 

Mida arvavad oma kodulinnaosast tallinlased?

Loe edasi siit...

 

Viited

Email again:

Kommenteeri!

Nimi
E-mail
Kommenteeri

Kirjuta siia esimene kommentaar!