Tallinna kõrgeima hoone planeering sai kehtestamisküpseksPostitas: Rutt Sööt | Kuupäev: 09/03/2010Allikas: Postimees 09.03.2010 Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Kopli tänav 35,
35a, 35d ja Sitsi tänav 13a kinnistute detailplaneeringu kehtestamise
eelnõu, mille järgi oleks võimalik rajada Koplisse Sitsi mäele kuni
60-korruseline elu- ja ärihoone. Kopli 35, 35a, 35d ja Sitsi 13a kinnistute detailplaneering algatati Tallinna linnavalitsuse korraldusega 13. juunil 2007. aastal. Detailplaneeringuga kavandatav on vastavuses linna kõrghoonete teemaplaneeringuga, mis lubab Sitsi mäele rajada Kopli keskust tähistava kuni 210 meetri kõrguse maja. Nimetatud detailplaneeringu
koostas K-Projekt. Planeering näeb ette 11,33 hektari suuruse maa-ala
ümberkruntimise ning sinna ühe kuni 60-korruselise elu- ja ärihoone,
kahe kuni 6-korruselise elu- ja ärihoone, ühe 3-korruselise ärihoone,
ühe 2-korruselise lasteaia ning viie kuni 9-korruselise korterelamu
ehitamise. Ühtlasi on ette nähtud olemasolevate muinsuskaitsealuste
endise Balti Manufaktuuri hoonete rekonstrueerimine elu- ja
ärihooneteks. Planeeritav maa-ala asub Kopli südames Kopli ning
Sõle tänava vahelisel alal endise Balti Manufaktuuri territooriumil,
kus praegu paiknevad enamuses kasutusest välja langenud lao- ja
tootmishooned. Planeeringuala kontaktvöönd on hoonestuselt
mitmekesine, seal kohtuvad erineva ilmega kvartalid ja erinevatel
ajajärkudel rajatud hooned. Mitmekesine on ka piirkonna hoonestuse
kõrgus, ulatudes 16-korruselise tornmajani. Sõle, Sitsi, Kopli, Ristiku
ja Kaera tänavaga piirnevas kvartalis paiknevad Sitsi tänava ääres
muinsuskaitsealused endiste vabrikutöötajate kahekorruselised
kelpkatusega elamud, Sõle tänava ääres kuni 9-korruselised hooned,
ülejäänud kvartal on aga hoonestatud väheväärtuslike lao- ja
tootmishoonetega. «Põhja-Tallinna linnaosal puudub atraktiivne
mitmeotstarbeline keskus,» ütles abilinnapea Taavi Aas. «Seetõttu ongi
eesmärk kujundada Sitsi mäest selline linnaosa keskus, nagu näiteks on
Haabersti linnaosas Rocca al Mare piirkond. Tallinna üldplaneeringu
põhimõte näebki ette olemasoleva hoonestusmaa kasutusintensiivsuse
suurendamist ja tühjade või puudulikult väljaehitatud alade
kasutuselevõtmist.» Aasa sõnul on planeeritava kõrghoone puhul
tegemist linnaruumiliselt väärtusliku ja atraktiivse ehitisega, mis
muudab Sitsi mäe elukeskkonna senisest kvaliteetsemaks. Planeeringuga on Kopli tänava poole kavandatud kaubandus- ja meelelahutuskeskus, millega liitub kavandatud kõrghoone. Kinnistu keskele jääb väljak, kus hakkavad silma nii olemasolev muinsuskaitsealune tehasehoone kui kavandatav kõrghoone. Kinnistu kaguossa on kavandatud
korterelamute kvartal, mis on loogiliseks jätkuks Sõle tänava ääres
paiknevatele elamutele ning kokkuvõttes kogu Pelguranna elurajoonile.
Muinsuskaitsealusesse rekonstrueeritavasse tehasehoonesse on
planeeritud peamiselt avarad, kõrgete lagedega korterid, esimesele
korrusele aga teenindus- ja äripinnad, mis koos kavandatud väljaku ja
kaubanduskeskusega loovad ühtse terviku. Kavandatava kõrghoone
näol on tegemist olulise linnaehitusliku elemendiga, mis mõjutab
Tallinna siluetti. Tallinna lahelt ja Pirita poolt vaadates tekib
suurejooneline kooslus, kus ühel pool vanalinna paiknevad Maakri
kvartali tornid, teisel pool aga planeeritav kõrghoone. Kavandatav torn
ei jää vanalinna vaatesektoritesse ega -koridoridesse. Kõrghoone
arhitektuurse lahenduse saamiseks peab arendaja soovitavalt korraldama
rahvusvahelise arhitektuurikonkursi. Maja tuleb kavandada võimalikult
saledana ning olemasolev haljastus on vaja maksimaalselt säilitada.
|
Viited |


